eesti
Nassi-Vassi ja Hampelmann
Nassi-Vassi ja Hampelmann mängisid suures liivakastis, ruumi oli seal nii nendele kui teistele. Kui nad suuremaks kasvasid, paistis korraga Nassi-Vassile, et liivakast on ju nii väike ja miks ta peaks seda Hampelmanniga jagama, parem võtab endale ruumi juurde. Ta oli paha käitumisega laps ja temaga olid koos vaid mõned üksikud muud lapsed. Ja hakkaski Nassi-Vassi oma piirkonda laiendama, pildudes naabrite peale põlevaid tuletikke. Selle peale läks naaber kaugemale ja Nassi-Vassi liigutas piiri edasi. Aga Hampelmann oli liivakastis tema suurim rivaal. Ta nägi, mis toimus ja talle ei meeldinud see, sest hoopis tema pidas ennast selleks, kellel on ainsana nii õigus tegutseda. Nii ta õppis Nassi-Vassilt mõned trikid, kuidas kah sama saavutada ja juba ta rääkiski laia suuga kõigile, kuidas ka tema hakkab oma piire laiendama. Ja ta hakkas samuti naabrite peale põlevaid tuletikke ja liiva pilduma. Siis aga juhtus, et Hampelmann lõi põlve vastu kivi ära, mis oli liiva all peidus. Tal oli rohkem sõpru kui Nassi-Vassil ja ta palus oma sõpru talle appi tulla, aga nood ei tulnud. Sest nad ei pidanud õigeks, mida Hampelmann tegi, pealegi kõikus ta kogu aeg ühelt küljelt teisele, nii et naljakas oli vaadata. Aga ühtlasi oli see kurb, sest paljud muud lapsed liivakastis hakkasid järjest rohkem kannatama, nii Nassi-Vassi tegevuse, Hampelmanni tegevuse kui ka Hampelmanni vaarumiste pärast. Siis ütles Hampelmann Nassi-Vassile, et vaata, ma saadan sulle suure rahe kaela ja pildus tallegi liiva silma. Nassi-Vassil olid kaitseprillid ees ja ta vaid naeris, et näe, sinu sõbrad jätavad sind maha, minu sõbrad aga püsivad ikka koos minuga. Nii nad vaidlesid, pildusid liiva ja tuletikke ning kui nad surnud ei ole, teevad nad seda tänapäevani, kuniks tuleb lasteaiakasvataja ja pahad lapsed ära viib.
Võeti vastu ___ seaduse muutmise seadus
Viiekellauudis. Riigikogus võeti vastu ___ seaduse muutmise seadus. See mõjutab kõiki seadusi, sest trükivea tõttu jäi määratlemata, millise seaduse kohta see täpsemalt käima pidi. Selle seadusega võib nüüdsest alates seadusi muuta, muu hulgas põhiseadust. Muuta ei saa ainult ___ seaduse muutmise seadust ennast, seega on uus vastuvõetud seadus sisuliselt muutunud uueks põhiseaduseks. Kui sisusse süveneda, siis tuleb sealt välja, et uue seaduse üheks plussiks on see, et mõne seaduse muutmiseks ei pea enam uut varianti maha lugema ega hääletama hakkama: antud on juhendid, kuidas vastava seaduse muutmise soovi korral ettepanek esitada, mis veebiaadressil asub muutmise vorm, kui kiiresti seaduse muutmine jõustub (10 minuti jooksul), mis on minimaalne kehtivusaeg (1 ööpäev) ja kuna see Riigi Teataja registris avalikustatakse (15 minuti jooksul). See vähendab tunduvalt Riigikogu töökoormust, kuna nüüd jääb seal rohkem aega pühenduda välja kujunenud põhitegevustele ehk vaidlemisele, sõimamisele, mudaloopimisele, võimu säilitamisele ja saalist välja kõndimisele, vajadusel ka mõne täiesti uue seaduse vastuvõtmisele, kuna see osa jääb endiselt vaid Riigikogu pädevusse. Olemasolevate seaduste muudatusi saavad esitada kõik Eesti kodanikud läbi vastava veebikeskkonna, ainus tingimus on seal ennast autentida ID-kaardi, CAPTCHA või mõne muu ette antud turvalise autentimislahendusega. Et vastu võetud ___ seaduse muutmise seadust lihtsam rakendada oleks, siis on plaanis teha riigihangeldus olemasoleva Riigi Teataja veebilehe arendustöödeks, kus see muudetakse ümber Wikipedia sarnaseks veebileheks, millel olevaid seadusi ja soovi korral ka kohtulahendeid saab Eesti IP-aadresside pealt kergesti muuta (lisatakse Muuda nupp). IP-aadressi kontroll on range ja automaatne, VPN-d on keelatud. Sellega jäetakse ära praegu veel kehtivad vaheetapid, mis kogu protsessi mõnevõrra aeglustavad. Tulevikus plaanitakse teha teinegi samm, lisades SMS saatmise võimaluse, kuid sealgi jääb piiranguks, et seda saab teha vaid Eestis registreeritud telefoninumbritelt. Riigikogus kommenteeritakse läbi viidud seadusemuudatusi igal esmaspäeval kella kahest neljani. Kommenteeritavate muudatuste nimekiri koostatakse automaatselt selleks eraldi loodud tarkvara abil. “Demokraatia on ju ikka seda tähendanud, et rahvas valitseb ja pealegi on Eesti e-riik,” kommenteeris Riigikogu esimees, lisades, et uue seaduse vastuvõtmisega on astutud mõlemas suunas päris suur samm edasi.
Eesti kohvik
Viiekellauudis. Tallinna vanalinnas avati Eesti kohvik, mille puhul kasutatakse uudset sissepääsemise tingimust. Kohvikusse siseneja peab kõigepealt näitama oma Eesti riigi isikutunnistust (ID-kaarti), muude riikide omi vastu ei võeta, samuti ei aktsepteerita halli passi. Järgmiseks kontrollitakse, kas inimesel on vene keele või mõne muu keele aktsent: selle ilmnemisel tuleb valida mõni teine kohvik. Edasi antakse külastajale kaks juhuslikku arvu, millest esimene viitab Kalevipoja peatüki numbrile ja teine selle peatüki luulerea järjekorranumbrile ning palutakse peast ette lugeda vastav salmirida koos kümne järgnevaga: kui see ebaõnnestub või on mälu sel päeval viletsavõitu, jäävad uksed paraku suletuks. Siis küsitakse kolme viimase Eesti presidendi ja haridusministri nime, samuti kolme väiksema muinasmaakonna nime, mille õigesti nimetamine annab lootust, et varsti võib kohvikusse pääseda. Järgmine test puudutab nahavärvi, silmi ja üldse näokuju: kui need on midagi muud kui keskmisel eestlasel, palutakse viisakalt lahkuda ning kaasa antakse Eestit tutvustav brošüür eesti keeles. Edasi antakse inimesele lahendada mõistatus eesti rahvapärimusest ja kui see osutub liiga keeruliseks, siis öeldakse juba otse, et kohvikuid on vanalinnas teisigi. Kõige viimane ja kõige raskem test käib näitelause kohta, millest antakse inimesele kaks varianti, üks omastava ja teine osastava käände kasutamisega ning külastaja peab nende vahel valima õige variandi ilma täpsemat konteksti teadmata. Kui see ja kõik eelnevad testid on edukalt läbitud, siis on ka kohvikuuksed valla, sest inimene on läbinud eestlaseksolemise kiirtesti piisavalt heal tasemel. Kui kohviku omanikult küsiti, mis võib olla sellise uudse lähenemise põhjuseks, siis viidati napisõnaliselt, et juhised tulid Reketi erakonnalt, kes pakub neid frantsiisina; aga üleüldse olevat olukord selline, et kuigi vanalinnal on ilusad kõrged müürid, mis varasemalt kaitsesid edukalt sissetungijate eest, siis tänapäeval ei ole need osutunud enam piisavalt võimsaks barjääriks, et ära hoida jätkuvat sissetungijate lainet ja nii on vanalinn turistide poolt juba täiesti ära vallutatud. Omanik julgustas intervjuu lõpetuseks kohvikut kindlasti külastama, sest päriseestlastel sissepääsuga probleemi ei teki ja nad on alati teretulnud.
Tartus nähti koerakoonlasi
Viiekellauudis. Häiritud kodanik andis kolmapäeval politseisse helistades teada, et Tartus ühes pargis liiguvad ringi koerakoonlased. Ta kirjeldas neid kui väikest kasvu olendeid, kellel on näo keskel pikk koon. Kui teavitajalt vastu küsiti, kas ta ei aja neid segamini peninukkidega, siis oli helistaja kindel, et need on siiski koerakoonlased. Nad liikusid ringi väikesel liivaga kaetud alal, millel oli traataed ümber ja mõni oli ka aia taga. Politsei pakkus, et võib paluda asja edasi uurida mõnel kultuuriasjatundjal, aga kui helistajalt saadi küsimise peale vastus, et kõigil olenditel oli neli jalga, suunati küsimus lahendamiseks Eesti Kennelliidule. Kui neilt juhtumi kohta täiendavat kommentaari palusime, siis paraku vastust ei tulnud.
Tüli nimetamisega
Viiekellauudis. Toimetuseni jõudis info tülist, mis tekkis hiljuti ühes maakonna kohalikus poes, kui läbi sõitev kodanik A. poes käies kassas olevat inimest “poemüüjaks” nimetas. Nimetatud inimene tundis ennast väga solvatult, et tema kohta sellist halva maiguga ja negatiivse varjundiga nime kasutati, pealegi on seda nimetust juba aastakümneid kasutatud, isegi aastasadu, nagu solvatu seletas. Ta nõudis, et tema poole pöördutaks nimetusega kaubandustöötaja, aga ostjagi jäi endale kindlaks ja nimetas poe omanikku jätkuvalt “poemüüjaks”, kuna “talle paistis nii”. Ta põhjendas juurde, et see olevat kõige lihtsam ja tavalisem, isegi üldlevinud väljend, mille peale keegi teine pole varem kuidagi solvavaks pidanud. Tegemist ei ole uue probleemiga, vaid selliseid juhtumeid on olnud ajapikku järjest sagedamini, viimastel aastatel on olnud probleeme ka vääriti nimetamisega puhastusteenindajate, ehitusel töötavate inimeste, surnud inimestele maa sisse uut eluaset ette valmistavate inimeste ja ka haigestunud inimese tervise eest hoolt kandvate inimestega, kes on pidanud enda vääritinimetamiste tõttu politseisse pöörduma, et õiglus jalule seataks ja solvamise asemel nende poole normaalselt ja viisakalt pöördutaks.
Ministrid lasksid rahva peal liugu
Viiekellauudis. Möödunud vastlapäeval anti politseile anonüümne vihje, et Toompeal laseb valitsus rahva peal liugu ja erakonnad on teinud seal vastava omavahelise võistluse. Kohapeal tuli välja, et tõepoolest, liulaskmine oli täies hoos ja mitmed ministrid olid sellega nii hoogu sattunud, et nad toimetati kainestusmajja. Isegi transpordi käigus läksid mõned ministrid autos omavahel sõnelema ja peaaegu kaklema eriarvamuste pärast, kui nad jätkasid oma arutelusid selle kohta, kuidas järgmise aasta vältel rahva peal liugu laskmine kõige efektiivsem oleks ja kuidas seda järgmise aata veebruaris nii tähistada saaks, et politsei sekkuma ei peaks. Kui ministritelt kainestusmajas seletuskirju nõuti, siis neid isegi kirjutati ja nende sisu oli enam-vähem sama: viidati, et rahva peal on liugu lastud juba aastakümneid ilma suuremate probleemideta, kuna kõik on kirjutatud seadustesse, ja nii käitub iga vähegi arenenud riigi valitsus, kusjuures mida suurem riik, seda rohkem. Lisaks käituvad nii ka kõik meie naaberriigid. Siiski kahetseti, et seekord see nii avalikult hoonest väljaspool ette võeti ja et sellega liiga hoogu mindi. Üldse olevat see Toompea nõlvast kelguga allalaskmine kõigest sümboolne akt olnud ja lubati, et järgmisel aastal ei pea politsei selles küsimuses enam vahele sekkuma ega muret tundma. Lisati, et nimetatud nõlv on siiski väga järsk ja kergesti võib viga saada, mistõttu kõik ministrid sellist liugu lasta ei söandagi. Kuna poliitikute jutt tundus kokkuvõttes usutav, lubati nad peale suusõnalist hoiatust kainestusmajast koju.
Haapsalus nähti valget daami
Viiekellauudis. Reede ennelõunal helistas politseisse ärev kodanik, kes väitis, et Haapsalu rannas Kuursaali lähedal liigub ringi valge daam. Koha peal tuvastati, et keegi valges riides daam jalutas seal tõepoolest. Ta kandis ainult õhukest valget suvekleiti ja küsimuse peale, miks ta ennast soojemalt riidesse pole pannud, pobises daam suunurgast, et see ongi tema ainus riideese ja seda juba ammusest ajast. Politsei andis daamile sooja jooki ja toimetas ta tagasi lossihoovi. Seal anti valge daam muuseumile üle ja paluti daami jalutuskäike paremini jälgida, et ta külma ilmaga endale kogemata liiga ei teeks. Samuti soovitati mõnel muuseumitöötajal daamiga vahepeal juttu ajada, et too jälle igavusest või mõnel muul ettekäändel omapead uitama ei läheks. Muuseumitöötajate sõnul ongi seda korduvalt tehtud ja see on osa igapäevatööst, aga alati ei jõua kõike ja sel aastal oli see juba kolmas kord, kui teda pidi kas lossihoovist või mujalt lähedusest tagasi toimetama. Näiteks oli ta ühel juhul kiikuma läinud ja teisel korral möödakäija sigareti haaranud, maha visanud ja jalaga ära kustutanud, millest ka sõnelus tekkinud. Kolmandal korral oli daam ise tagasi tulnud, aga kaasas kohalik joodik, keda ta Printsiks nimetas ja kellele ta lossis elukoha oli lubanud; selle kõige klaarimisega läks mitu tundi. Lisati, et ka möödunud aastal oli sarnane juhus: daam oli taas lossist märkamatult lahkunud ja tükk aega lastega nende alal mänginud, kuniks keegi märkas, et daam ei jäta liival kõndides jälgi. Tekkinud kisa peale tulid kohale muuseumitöötajad, vabandasid lapsevanemate ees ja daam talutati rahulikult lossi tagasi. Küsimuse peale, miks need juhtumid viimastel aegadel sagenenud on, jäid muuseumitöötajad vastuse võlgu. Selgitati vaid nii palju, et olukord on käsitamatu ka sellepärast, et kui keegi tahaks daamilt midagi otse järgi küsida, siis tema tuppa minnes ei ole teda peaaegu kunagi kohal; aga kui temaga millalgi hiljem jälle rääkida saab, ei mäleta ta enam midagi.